Kokkuvõte

Kuulan seda lugu ja mõtlesin et paneks teid mõndadeks minutiteks siis pikemalt siia lugema.

Alustame üsna kaugelt.. Ligi kuu liigume siis kalendris tagasi. Läheme kuupäevale 23. märts. See oli päev, kus oli minu esimene sõit Inglismaale, mitte küll Londoni, küll aga East Midlandsi esialgu. Mind ootas seal Briti noormees, oma vennaga, kes viis mu enda poole. Ema tal selleks ajaks kahjuks magas, mistõttu polnud mul võimalust teda ka koheselt tervitada. Järgmine päev nägin ma ta ema ainult hommikul, kui ta tööle tormas ja vabandas mu üles ajamise eest. Hiljem, kui olime kõik ärganud, sõime ja sõitsime rongiga Manchesteri. Muidugi shopping centrisse, sa ei saa ju jätma minematta UK suurimasse shopping centrisse, okei saab, aga mina ei saa. :D Niisiis leidsime sealt nii üht kui teist, jalutasime linnas ja nautisime sooja kevadilma. Sel ajal oli neil juba nii soe et inimesed reaalselt kandsid toppi, samal ajal kui Eestis oli lumetorm. Õhtul õnnestus mul ka tema ema näha ja ma armusin temasse koheselt. Olgu, ma pole lesbi, aga ta on sellist sorti ema , keda tahaks ka endale emaks. Järgmine päev sõitsime Blackpooli, mis on tuntud siis oma ranna poolest ja ei saa ka mainimatta jätta, et oli tõesti ilus paik. Küll aga minu silmis liiga turistilik kohati. Nagu on Tenerife ja Egiptused, mingid tobedaid nipetnäpet poekesi teeäärde pannud ja siis väsitavad kliente, kliendid kes neile ei tule, saavad vihase pilgu ja käitumise osalisteks. Vot see mulle ei meeldinud. Järgmine päev olime Blackburnis, see oli koha nimi, kus ma siis selle UKs olnud aja jooksul olin. Igatahes oli see üks mu paremaid trippe, kuigi lennukile jõudmine oli napp, oli see siiski üks vahva reisike!

Meedialaager oli kohe sellest järgneval nv'l. Laager oli ülivahva, nagu nad alati on. Kuigi mul oli suur tahtmine koju tulla, sest ma olen nii harva kodus, jäin ma siiski sinna. Rahvas oli taaskord ääretult meeldiv ja tahtmist olen ma nüüd natsa rohkem täis kui kunagi varem, jaguks mul vaid kõigeks aega.

Järgnev nv oli EÕELi Üldkoosolek. Tegu oli siis kolme väga lõbusa ja produktiivse päevaga. Käisin Õpilasõiguste töötoas, kus sain siis nii mõneski asjas targemaks, ka see andis mul mõista, et ma peaksin oma koolis rohkem korda saatma hakkama. Aga ma tegelen sellega, luban!

13. aprill tuli meie kooli sõpruskool Soomest, Porvoost. Mina majutasin enda juures siis neli inimest, üks vahetusõpilane jaapanist (poiss), üks soome poiss ja kaks ääretult vahvat soome piigat. Esimene õhtu oli rahulik, jalutasime niisama ja tulime koju tagasi ja heitsime puhkama. Järgmine päev nad esinesid koolis ja õhtul oli meil bowling. Muidugi leidsin mina et LEGO on huvitavam kui bowling ja heitsin end selle taha. Hiljem liitus suur kamp meiega mängima :D. Õhtu, juba hiljem läksime kõik Rubiini, kus esines Uebanda, väga mõnus muusika oli neil, mis küttis minu ja soome rahva kohe kuumaks. Ütle veel et põhjamaa inimesed külmad on. Hakkasime siis koheselt punuma. Ja lause "eesti mees on tantsulõvi" tuleks koheselt ümber lükata , sest too õhtu andis mul mõista et tegelikult on seda soome mees :D. Neid ei pidand tirima tantsuplatsile ja neile ei pidand hullult jooke sisse ajama ka selleks, nad tulid ise, vabatahtlikult. Igatahes väga lõbus õhtu oli. Ahjaa, kuigi tegelikult nad joovad küll palju aga noh, need kes ei joond tulid ikkagi tantsima. Ja ma jõudsin arusaamale ka, et tegelikult miks me alkoholi ostmises teisel kohal oleme, ongi see et meil on alks odavam kui soomes ja nemad käivad meilt siit hunnikutes kokku ostmas. Aga on ju... Igatahes, reede oli see kõige kurvem päev, mil nad lahkusid, ma lubasin et ma lähen neile külla ja seda ma ka teen!

Laupäeval helistas mulle Meri-Katre, kes teatas et oli võitnud Citysse priipääsmed, playboy üritusele , mõtlesin et noh, midaiganes, tasuta pidu, miks mitte. Läksime ja väga - väga huvitav pidu oli. :d Ja noh see nädal käisin ka neljapäev ja laupäev Citys. Igatahes, kokkuvõttes peod on olnud huvitavad :D.

Ja nii palju siis ongi minu kirjutamisest. Olen suutnud enamvähem kõik oma jutu üldiselt kirja panna, täpsema info saamiseks , pöörduge minupoole. Teate küll kuidas mind kätte saada..

Olen haige ja töötlesin. Ahjaa, mu elus on põnevaid asju toimunud aga ma ei viitsi väga kirjutada. Ma tean, laisk.

It's never too late to be with who you might have been.

Need väikesed asjad...

* Šokolaadi suus sulamine.

* Komplimendid.

* Nunnu poisi pilk minul.

* Esimesed märgid kevadest.

* Vanade raamatute lõhn.

* Lemmikosa laulust.

* Puutumata lumi.

* Paljajalu murul kõndimine.

* Kergesti kooritavad puuviljad.

* Tujuga sobivad laulud.

* Magamine oma voodis, olles ära olnud.

* Kui keegi hoiab minu jaoks ust lahti.

* Kui inimese naer on naljakam kui nali.

* Lood, kuidas inimesed kohtusid.

* Kuuldes pealt, kui keegi ütleb sinu kohta head.

* Beebi haigutus.

* Mullivannid.

* Leides raha oma taskust.

* Päev läbi pidžaama kandmine.

* Poisid, kes lõhnavad hästi.

* Kui ta naeratab mulle.

* Kallistus, kellegilt keda pole ammu näinud.

* Aktsendid.

* Päikesepaiste pärast vihmast päeva.

* Uus hambahari.

* Heade kommetega noored.

* Tasuta asjad.

* Vanemate ootamatu nõustumine.

* "Terviseks" pärast aevastust.

* Värske õhk.

* Vanad koduvideod.

* Hüüdnimed.

* Unenäo mäletamine üles ärgates.

* Seemneteta viinamarjad.

* Janusena külma vee joomine.

* Tervitused.

* Kuulmine, et sa olid kellegi unenäos.

* Suurepärane tuju, lihtsalt niisama.

* Kirjutamine/joonistamine udustele akendele.

* Lemmiku võiskonna võit.

* Jõuluvalgustused õhtuti.

* Laste lõpmatud fantaasiad.

* Pikad uinakud.

* Lõpmatud vestlused.

* Uue raamatu lõhn.

* Põhjuseta kinkide saamine.

* Kaisutamine.

* Põselohud.

* Kakao vihmastel päevadel.

* Padja külmem pool.

* Kui vanemad räägivad minust uhkusega.

* Nutella.

* Sõbraliku võõra inimese naeratus mulle.

* Uued riided.

* Kirjade saamine.

* Tähtete vaatlemine.

* Teadmine, et sa oled armastatud.

* Lapse naer.

* Inimesed kes mäletavad sind, olles kohtunud ainult ühe korra.

* Kallistused selja tagant.

* Vanade aegade meenutamine.

* Inimesed kes aksepteerivad mu imelikkust.

* Laulud, mis meenutavad inimesi/sündmusi.

* Kätest hoidmine.

* Vihmajärgne lõhn.

* Armsad aevastused.

* Vanad fotod.

* Uste hoidmine võõrastele, kes ütlevad aitäh.

* Vanad paarid.

* Kompliment, võõralt.

* Uue raamatu avamine.

* Kellegi kurva naerma ajamine.

* Puhas avalik WC.

* Sõbralikud kassapidajad.

* Tänamine

* Päikesetõusud

* Päikeseloojangud

* Pikad jalutuskäigud.

* Kontsertitelt saadud fiiling.

* Hästi välja tulnud foto.

* Õnnelikud inimesed.

* Tants, muusikata.

* Ilusad mõtted.

* Sõbrad, keda saab usaldada.

* Ilusad klaveripalad.

* Langeva tähe nägemine.

* Sattudes kellale kui aeg on 11.11, 00.00 või 22.22

* Täiskuu.

* Värske moos.

* Uued paigad.

* Inspireerivad inimesed.

* Ilutulestik.

* Mullitamine.

* Lõbustuspargid.

Seekord ma ei viitsi vabandada, et ma bloginud pole. Mul on häbi ja kahju aga mul pole olnud lihtsalt midagi suurepärast siia lisada.
Ma ei oskagi millestki alustada, ütleme nii, et ma olen palju mõelnud viimasel ajal.

See maailm, milles me elame, on kasvanud aastatejooksul dinosauruste maailmast, meie, inimeste, maailmaks. Võib ka öelda, et oleme ligilähedal robotite maailmale. Kuid täna hakkasin ma mõtlema, mis siis kui meie maailm pole ainus mis areneb? Kui on kusagil kaugel avastamata maa, kus on samamoodi gravitatsioon ja toimub areng? Kui me avastaksime selle tol hetkel, kui seal on dinosauruste või mammutite ajastu, kuidas inimesed seal hakkama saaksid? Kui me saadaksime sinna terve sõjaväe, kas nad oskaksid hakata nende olendite vastu, kas nad üldse ründaks? Sedasi mõtlesin ma. Oma mõttega jõudsin ma edasi teise mõtteni- mis siis kui maailm saabki otsa... Kas ta algab uuesti? Kui ta algab uuesti kas siis hakkab kõik samamoodi, algusest, et tulevad igasugused olendid ning seejärel arenevad inimesed kes hakkavad tehnikaarenguga tegelema? Või tekivad kohe inimesed kes on niivõrd targad et hakkavad arheoloogiaga tegelema ning leiavad meie hämmastavaid leiutisi- telefone, ipade, autosi, roboteid jne. Või siis kui maailm ei hävine, möödub paarsada aastat ja inimesed eksisteerivad- ühes robotitega. Milline on siis maailm? Kas puhas tehnika? Kas siis on legaliseeritud abielud masinatega? Kas siis ei ole sellist asja nagu sünnitamine vaid toimub mingisugune geenide ülekandmine laborites? Kas puu- ja juurviljade kasvatamine toimub mingites lendavates kasvandutes? Mul on nii palju küsimusi ja ma soovin, et mul oleks võimed nende teada saamiseks, kuid kahjuks need võimed puuduvad kõigil meist. Me võime vaid oletada, karta ja igatseda.

Head uut aastat!

Siirad vabandused eelkõige inimeste ees, kes seda blogi jälgivad! Olen olnud lohakas ja lasknud eng blogimaailmast sel välja end tuua, kuid uuel aastal üritan uue hooga. Niisiis , ma ei oskagi kuskiltmaalt alustada, toimunud on palju ja samas ka ei ole...

Talveball- toimus 17.detsember minu koolimajas, mul olid pikad monoloogid kas minna või mitte minna, muiudgi oli kahju minemata jätta, sest olin isegi kaasa aidanud kaunistamises samas mul polnud absoluutselt tuju, pealegi mu kaaslane oli haigeks jäänud. Pärast seda sain ma kohe kolm kutset muidugi aga ma ei tahtnud enam, võinoh, ma polnud oma minekus kindelgi, nii et ma ei hakanud neile lubama midagi. Igastahes kui ma oma kleidi kätte sain , tundsin et ma pean minema. Seega nautisin ma üksikute naiste seltsis õhtut ja näksisin piparkooke, muidugi sain ma ka tantsida!

Järgmine päev käisin ma Kullas peol, ma ei hakka lahkama igat peotundi ja igat Dj'd eraldi vaid ütlen lihtsalt ja selgelt- peol polnud viga, tähendab pidu oli hea, ei saa kurta.

Jõulud- pühad mida minumeelest ei peaks tähistama, kommerts ja kõike muud veel, ma hetkel ei viitsi seda teemat lahata, sest jõulud on nüüdseks juba läbi. Süüa vähemalt sai.

Kinoskäik- käisin oma sõbraga kinos, Vaatasime Harry Potterit. Välja toon selle et Harry Potter on meganunnu, Ron võiks juba Hermionele öelda välja et ta armastab teda -_- ja kurat, MIKS DOBBY PIDI SUREMA??? Ma reaalselt poetasin pisara. Igastahes pärast kino oli kohvikusse minek, mis ei kukkunud kahjuks välja,

Aastavahetus- mõnus kodusolemine, söök, söök ja veel sööki. Tegime emmega taaskord Creme Caramel'i ja ma taaskord olin õnnes seda süües, sain nautimuse igast ampsust eraldi. Telekast tuli igast häid asju eesotsas siis Tujurikkujaga. Mingiaeg liikusime sõpradega kuusealla ja nautisime ilutulestikku, ausalt öeldes ma ei mäleta seda, sest me üritasime rahvast läbi pugeda. Mis seal ikka, otsisin sõpru ja soovisin head uut! Suutsin ka kuuse all oma telefoni kaotada (nüüdse seisuga on ta mul juba tagastatud:)) edasi oli sõbrapool rahulik õhtu, tegin meestele muffineid, meestele , sest et ma olin ainus naine 7 mehe seas, päris uhke tunne oli. Ja nii ta möödus.

Ma ei oskagi midagi lisada, ehk peagi toimub mu elus midagi huvitavat? Mine tea!