Monday, April 25, 2011
Kokkuvõte
Kuulan seda lugu ja mõtlesin et paneks teid mõndadeks minutiteks siis pikemalt siia lugema.
Alustame üsna kaugelt.. Ligi kuu liigume siis kalendris tagasi. Läheme kuupäevale 23. märts. See oli päev, kus oli minu esimene sõit Inglismaale, mitte küll Londoni, küll aga East Midlandsi esialgu. Mind ootas seal Briti noormees, oma vennaga, kes viis mu enda poole. Ema tal selleks ajaks kahjuks magas, mistõttu polnud mul võimalust teda ka koheselt tervitada. Järgmine päev nägin ma ta ema ainult hommikul, kui ta tööle tormas ja vabandas mu üles ajamise eest. Hiljem, kui olime kõik ärganud, sõime ja sõitsime rongiga Manchesteri. Muidugi shopping centrisse, sa ei saa ju jätma minematta UK suurimasse shopping centrisse, okei saab, aga mina ei saa. :D Niisiis leidsime sealt nii üht kui teist, jalutasime linnas ja nautisime sooja kevadilma. Sel ajal oli neil juba nii soe et inimesed reaalselt kandsid toppi, samal ajal kui Eestis oli lumetorm. Õhtul õnnestus mul ka tema ema näha ja ma armusin temasse koheselt. Olgu, ma pole lesbi, aga ta on sellist sorti ema , keda tahaks ka endale emaks. Järgmine päev sõitsime Blackpooli, mis on tuntud siis oma ranna poolest ja ei saa ka mainimatta jätta, et oli tõesti ilus paik. Küll aga minu silmis liiga turistilik kohati. Nagu on Tenerife ja Egiptused, mingid tobedaid nipetnäpet poekesi teeäärde pannud ja siis väsitavad kliente, kliendid kes neile ei tule, saavad vihase pilgu ja käitumise osalisteks. Vot see mulle ei meeldinud. Järgmine päev olime Blackburnis, see oli koha nimi, kus ma siis selle UKs olnud aja jooksul olin. Igatahes oli see üks mu paremaid trippe, kuigi lennukile jõudmine oli napp, oli see siiski üks vahva reisike!
Meedialaager oli kohe sellest järgneval nv'l. Laager oli ülivahva, nagu nad alati on. Kuigi mul oli suur tahtmine koju tulla, sest ma olen nii harva kodus, jäin ma siiski sinna. Rahvas oli taaskord ääretult meeldiv ja tahtmist olen ma nüüd natsa rohkem täis kui kunagi varem, jaguks mul vaid kõigeks aega.
Järgnev nv oli EÕELi Üldkoosolek. Tegu oli siis kolme väga lõbusa ja produktiivse päevaga. Käisin Õpilasõiguste töötoas, kus sain siis nii mõneski asjas targemaks, ka see andis mul mõista, et ma peaksin oma koolis rohkem korda saatma hakkama. Aga ma tegelen sellega, luban!
13. aprill tuli meie kooli sõpruskool Soomest, Porvoost. Mina majutasin enda juures siis neli inimest, üks vahetusõpilane jaapanist (poiss), üks soome poiss ja kaks ääretult vahvat soome piigat. Esimene õhtu oli rahulik, jalutasime niisama ja tulime koju tagasi ja heitsime puhkama. Järgmine päev nad esinesid koolis ja õhtul oli meil bowling. Muidugi leidsin mina et LEGO on huvitavam kui bowling ja heitsin end selle taha. Hiljem liitus suur kamp meiega mängima :D. Õhtu, juba hiljem läksime kõik Rubiini, kus esines Uebanda, väga mõnus muusika oli neil, mis küttis minu ja soome rahva kohe kuumaks. Ütle veel et põhjamaa inimesed külmad on. Hakkasime siis koheselt punuma. Ja lause "eesti mees on tantsulõvi" tuleks koheselt ümber lükata , sest too õhtu andis mul mõista et tegelikult on seda soome mees :D. Neid ei pidand tirima tantsuplatsile ja neile ei pidand hullult jooke sisse ajama ka selleks, nad tulid ise, vabatahtlikult. Igatahes väga lõbus õhtu oli. Ahjaa, kuigi tegelikult nad joovad küll palju aga noh, need kes ei joond tulid ikkagi tantsima. Ja ma jõudsin arusaamale ka, et tegelikult miks me alkoholi ostmises teisel kohal oleme, ongi see et meil on alks odavam kui soomes ja nemad käivad meilt siit hunnikutes kokku ostmas. Aga on ju... Igatahes, reede oli see kõige kurvem päev, mil nad lahkusid, ma lubasin et ma lähen neile külla ja seda ma ka teen!
Laupäeval helistas mulle Meri-Katre, kes teatas et oli võitnud Citysse priipääsmed, playboy üritusele , mõtlesin et noh, midaiganes, tasuta pidu, miks mitte. Läksime ja väga - väga huvitav pidu oli. :d Ja noh see nädal käisin ka neljapäev ja laupäev Citys. Igatahes, kokkuvõttes peod on olnud huvitavad :D.
Ja nii palju siis ongi minu kirjutamisest. Olen suutnud enamvähem kõik oma jutu üldiselt kirja panna, täpsema info saamiseks , pöörduge minupoole. Teate küll kuidas mind kätte saada..
Tuesday, March 8, 2011
It's never too late to be with who you might have been.
Need väikesed asjad...
* Šokolaadi suus sulamine.
* Komplimendid.
* Nunnu poisi pilk minul.
* Esimesed märgid kevadest.
* Vanade raamatute lõhn.
* Lemmikosa laulust.
* Puutumata lumi.
* Paljajalu murul kõndimine.
* Kergesti kooritavad puuviljad.
* Tujuga sobivad laulud.
* Magamine oma voodis, olles ära olnud.
* Kui keegi hoiab minu jaoks ust lahti.
* Kui inimese naer on naljakam kui nali.
* Lood, kuidas inimesed kohtusid.
* Kuuldes pealt, kui keegi ütleb sinu kohta head.
* Beebi haigutus.
* Mullivannid.
* Leides raha oma taskust.
* Päev läbi pidžaama kandmine.
* Poisid, kes lõhnavad hästi.
* Kui ta naeratab mulle.
* Kallistus, kellegilt keda pole ammu näinud.
* Aktsendid.
* Päikesepaiste pärast vihmast päeva.
* Uus hambahari.
* Heade kommetega noored.
* Tasuta asjad.
* Vanemate ootamatu nõustumine.
* "Terviseks" pärast aevastust.
* Värske õhk.
* Vanad koduvideod.
* Hüüdnimed.
* Unenäo mäletamine üles ärgates.
* Seemneteta viinamarjad.
* Janusena külma vee joomine.
* Tervitused.
* Kuulmine, et sa olid kellegi unenäos.
* Suurepärane tuju, lihtsalt niisama.
* Kirjutamine/joonistamine udustele akendele.
* Lemmiku võiskonna võit.
* Jõuluvalgustused õhtuti.
* Laste lõpmatud fantaasiad.
* Pikad uinakud.
* Lõpmatud vestlused.
* Uue raamatu lõhn.
* Põhjuseta kinkide saamine.
* Kaisutamine.
* Põselohud.
* Kakao vihmastel päevadel.
* Padja külmem pool.
* Kui vanemad räägivad minust uhkusega.
* Nutella.
* Sõbraliku võõra inimese naeratus mulle.
* Uued riided.
* Kirjade saamine.
* Tähtete vaatlemine.
* Teadmine, et sa oled armastatud.
* Lapse naer.
* Inimesed kes mäletavad sind, olles kohtunud ainult ühe korra.
* Kallistused selja tagant.
* Vanade aegade meenutamine.
* Inimesed kes aksepteerivad mu imelikkust.
* Laulud, mis meenutavad inimesi/sündmusi.
* Kätest hoidmine.
* Vihmajärgne lõhn.
* Armsad aevastused.
* Vanad fotod.
* Uste hoidmine võõrastele, kes ütlevad aitäh.
* Vanad paarid.
* Kompliment, võõralt.
* Uue raamatu avamine.
* Kellegi kurva naerma ajamine.
* Puhas avalik WC.
* Sõbralikud kassapidajad.
* Tänamine
* Päikesetõusud
* Päikeseloojangud
* Pikad jalutuskäigud.
* Kontsertitelt saadud fiiling.
* Hästi välja tulnud foto.
* Õnnelikud inimesed.
* Tants, muusikata.
* Ilusad mõtted.
* Sõbrad, keda saab usaldada.
* Ilusad klaveripalad.
* Langeva tähe nägemine.
* Sattudes kellale kui aeg on 11.11, 00.00 või 22.22
* Täiskuu.
* Värske moos.
* Uued paigad.
* Inspireerivad inimesed.
* Ilutulestik.
* Mullitamine.
* Lõbustuspargid.
* Šokolaadi suus sulamine.
* Komplimendid.
* Nunnu poisi pilk minul.
* Esimesed märgid kevadest.
* Vanade raamatute lõhn.
* Lemmikosa laulust.
* Puutumata lumi.
* Paljajalu murul kõndimine.
* Kergesti kooritavad puuviljad.
* Tujuga sobivad laulud.
* Magamine oma voodis, olles ära olnud.
* Kui keegi hoiab minu jaoks ust lahti.
* Kui inimese naer on naljakam kui nali.
* Lood, kuidas inimesed kohtusid.
* Kuuldes pealt, kui keegi ütleb sinu kohta head.
* Beebi haigutus.
* Mullivannid.
* Leides raha oma taskust.
* Päev läbi pidžaama kandmine.
* Poisid, kes lõhnavad hästi.
* Kui ta naeratab mulle.
* Kallistus, kellegilt keda pole ammu näinud.
* Aktsendid.
* Päikesepaiste pärast vihmast päeva.
* Uus hambahari.
* Heade kommetega noored.
* Tasuta asjad.
* Vanemate ootamatu nõustumine.
* "Terviseks" pärast aevastust.
* Värske õhk.
* Vanad koduvideod.
* Hüüdnimed.
* Unenäo mäletamine üles ärgates.
* Seemneteta viinamarjad.
* Janusena külma vee joomine.
* Tervitused.
* Kuulmine, et sa olid kellegi unenäos.
* Suurepärane tuju, lihtsalt niisama.
* Kirjutamine/joonistamine udustele akendele.
* Lemmiku võiskonna võit.
* Jõuluvalgustused õhtuti.
* Laste lõpmatud fantaasiad.
* Pikad uinakud.
* Lõpmatud vestlused.
* Uue raamatu lõhn.
* Põhjuseta kinkide saamine.
* Kaisutamine.
* Põselohud.
* Kakao vihmastel päevadel.
* Padja külmem pool.
* Kui vanemad räägivad minust uhkusega.
* Nutella.
* Sõbraliku võõra inimese naeratus mulle.
* Uued riided.
* Kirjade saamine.
* Tähtete vaatlemine.
* Teadmine, et sa oled armastatud.
* Lapse naer.
* Inimesed kes mäletavad sind, olles kohtunud ainult ühe korra.
* Kallistused selja tagant.
* Vanade aegade meenutamine.
* Inimesed kes aksepteerivad mu imelikkust.
* Laulud, mis meenutavad inimesi/sündmusi.
* Kätest hoidmine.
* Vihmajärgne lõhn.
* Armsad aevastused.
* Vanad fotod.
* Uste hoidmine võõrastele, kes ütlevad aitäh.
* Vanad paarid.
* Kompliment, võõralt.
* Uue raamatu avamine.
* Kellegi kurva naerma ajamine.
* Puhas avalik WC.
* Sõbralikud kassapidajad.
* Tänamine
* Päikesetõusud
* Päikeseloojangud
* Pikad jalutuskäigud.
* Kontsertitelt saadud fiiling.
* Hästi välja tulnud foto.
* Õnnelikud inimesed.
* Tants, muusikata.
* Ilusad mõtted.
* Sõbrad, keda saab usaldada.
* Ilusad klaveripalad.
* Langeva tähe nägemine.
* Sattudes kellale kui aeg on 11.11, 00.00 või 22.22
* Täiskuu.
* Värske moos.
* Uued paigad.
* Inspireerivad inimesed.
* Ilutulestik.
* Mullitamine.
* Lõbustuspargid.
Sunday, January 30, 2011
Seekord ma ei viitsi vabandada, et ma bloginud pole. Mul on häbi ja kahju aga mul pole olnud lihtsalt midagi suurepärast siia lisada.
Ma ei oskagi millestki alustada, ütleme nii, et ma olen palju mõelnud viimasel ajal.
See maailm, milles me elame, on kasvanud aastatejooksul dinosauruste maailmast, meie, inimeste, maailmaks. Võib ka öelda, et oleme ligilähedal robotite maailmale. Kuid täna hakkasin ma mõtlema, mis siis kui meie maailm pole ainus mis areneb? Kui on kusagil kaugel avastamata maa, kus on samamoodi gravitatsioon ja toimub areng? Kui me avastaksime selle tol hetkel, kui seal on dinosauruste või mammutite ajastu, kuidas inimesed seal hakkama saaksid? Kui me saadaksime sinna terve sõjaväe, kas nad oskaksid hakata nende olendite vastu, kas nad üldse ründaks? Sedasi mõtlesin ma. Oma mõttega jõudsin ma edasi teise mõtteni- mis siis kui maailm saabki otsa... Kas ta algab uuesti? Kui ta algab uuesti kas siis hakkab kõik samamoodi, algusest, et tulevad igasugused olendid ning seejärel arenevad inimesed kes hakkavad tehnikaarenguga tegelema? Või tekivad kohe inimesed kes on niivõrd targad et hakkavad arheoloogiaga tegelema ning leiavad meie hämmastavaid leiutisi- telefone, ipade, autosi, roboteid jne. Või siis kui maailm ei hävine, möödub paarsada aastat ja inimesed eksisteerivad- ühes robotitega. Milline on siis maailm? Kas puhas tehnika? Kas siis on legaliseeritud abielud masinatega? Kas siis ei ole sellist asja nagu sünnitamine vaid toimub mingisugune geenide ülekandmine laborites? Kas puu- ja juurviljade kasvatamine toimub mingites lendavates kasvandutes? Mul on nii palju küsimusi ja ma soovin, et mul oleks võimed nende teada saamiseks, kuid kahjuks need võimed puuduvad kõigil meist. Me võime vaid oletada, karta ja igatseda.
Ma ei oskagi millestki alustada, ütleme nii, et ma olen palju mõelnud viimasel ajal.
See maailm, milles me elame, on kasvanud aastatejooksul dinosauruste maailmast, meie, inimeste, maailmaks. Võib ka öelda, et oleme ligilähedal robotite maailmale. Kuid täna hakkasin ma mõtlema, mis siis kui meie maailm pole ainus mis areneb? Kui on kusagil kaugel avastamata maa, kus on samamoodi gravitatsioon ja toimub areng? Kui me avastaksime selle tol hetkel, kui seal on dinosauruste või mammutite ajastu, kuidas inimesed seal hakkama saaksid? Kui me saadaksime sinna terve sõjaväe, kas nad oskaksid hakata nende olendite vastu, kas nad üldse ründaks? Sedasi mõtlesin ma. Oma mõttega jõudsin ma edasi teise mõtteni- mis siis kui maailm saabki otsa... Kas ta algab uuesti? Kui ta algab uuesti kas siis hakkab kõik samamoodi, algusest, et tulevad igasugused olendid ning seejärel arenevad inimesed kes hakkavad tehnikaarenguga tegelema? Või tekivad kohe inimesed kes on niivõrd targad et hakkavad arheoloogiaga tegelema ning leiavad meie hämmastavaid leiutisi- telefone, ipade, autosi, roboteid jne. Või siis kui maailm ei hävine, möödub paarsada aastat ja inimesed eksisteerivad- ühes robotitega. Milline on siis maailm? Kas puhas tehnika? Kas siis on legaliseeritud abielud masinatega? Kas siis ei ole sellist asja nagu sünnitamine vaid toimub mingisugune geenide ülekandmine laborites? Kas puu- ja juurviljade kasvatamine toimub mingites lendavates kasvandutes? Mul on nii palju küsimusi ja ma soovin, et mul oleks võimed nende teada saamiseks, kuid kahjuks need võimed puuduvad kõigil meist. Me võime vaid oletada, karta ja igatseda.
Monday, January 3, 2011
Head uut aastat!
Siirad vabandused eelkõige inimeste ees, kes seda blogi jälgivad! Olen olnud lohakas ja lasknud eng blogimaailmast sel välja end tuua, kuid uuel aastal üritan uue hooga. Niisiis , ma ei oskagi kuskiltmaalt alustada, toimunud on palju ja samas ka ei ole...
Talveball- toimus 17.detsember minu koolimajas, mul olid pikad monoloogid kas minna või mitte minna, muiudgi oli kahju minemata jätta, sest olin isegi kaasa aidanud kaunistamises samas mul polnud absoluutselt tuju, pealegi mu kaaslane oli haigeks jäänud. Pärast seda sain ma kohe kolm kutset muidugi aga ma ei tahtnud enam, võinoh, ma polnud oma minekus kindelgi, nii et ma ei hakanud neile lubama midagi. Igastahes kui ma oma kleidi kätte sain , tundsin et ma pean minema. Seega nautisin ma üksikute naiste seltsis õhtut ja näksisin piparkooke, muidugi sain ma ka tantsida!
Järgmine päev käisin ma Kullas peol, ma ei hakka lahkama igat peotundi ja igat Dj'd eraldi vaid ütlen lihtsalt ja selgelt- peol polnud viga, tähendab pidu oli hea, ei saa kurta.
Jõulud- pühad mida minumeelest ei peaks tähistama, kommerts ja kõike muud veel, ma hetkel ei viitsi seda teemat lahata, sest jõulud on nüüdseks juba läbi. Süüa vähemalt sai.
Kinoskäik- käisin oma sõbraga kinos, Vaatasime Harry Potterit. Välja toon selle et Harry Potter on meganunnu, Ron võiks juba Hermionele öelda välja et ta armastab teda -_- ja kurat, MIKS DOBBY PIDI SUREMA??? Ma reaalselt poetasin pisara. Igastahes pärast kino oli kohvikusse minek, mis ei kukkunud kahjuks välja,
Aastavahetus- mõnus kodusolemine, söök, söök ja veel sööki. Tegime emmega taaskord Creme Caramel'i ja ma taaskord olin õnnes seda süües, sain nautimuse igast ampsust eraldi. Telekast tuli igast häid asju eesotsas siis Tujurikkujaga. Mingiaeg liikusime sõpradega kuusealla ja nautisime ilutulestikku, ausalt öeldes ma ei mäleta seda, sest me üritasime rahvast läbi pugeda. Mis seal ikka, otsisin sõpru ja soovisin head uut! Suutsin ka kuuse all oma telefoni kaotada (nüüdse seisuga on ta mul juba tagastatud:)) edasi oli sõbrapool rahulik õhtu, tegin meestele muffineid, meestele , sest et ma olin ainus naine 7 mehe seas, päris uhke tunne oli. Ja nii ta möödus.
Ma ei oskagi midagi lisada, ehk peagi toimub mu elus midagi huvitavat? Mine tea!
Talveball- toimus 17.detsember minu koolimajas, mul olid pikad monoloogid kas minna või mitte minna, muiudgi oli kahju minemata jätta, sest olin isegi kaasa aidanud kaunistamises samas mul polnud absoluutselt tuju, pealegi mu kaaslane oli haigeks jäänud. Pärast seda sain ma kohe kolm kutset muidugi aga ma ei tahtnud enam, võinoh, ma polnud oma minekus kindelgi, nii et ma ei hakanud neile lubama midagi. Igastahes kui ma oma kleidi kätte sain , tundsin et ma pean minema. Seega nautisin ma üksikute naiste seltsis õhtut ja näksisin piparkooke, muidugi sain ma ka tantsida!
Järgmine päev käisin ma Kullas peol, ma ei hakka lahkama igat peotundi ja igat Dj'd eraldi vaid ütlen lihtsalt ja selgelt- peol polnud viga, tähendab pidu oli hea, ei saa kurta.
Jõulud- pühad mida minumeelest ei peaks tähistama, kommerts ja kõike muud veel, ma hetkel ei viitsi seda teemat lahata, sest jõulud on nüüdseks juba läbi. Süüa vähemalt sai.
Kinoskäik- käisin oma sõbraga kinos, Vaatasime Harry Potterit. Välja toon selle et Harry Potter on meganunnu, Ron võiks juba Hermionele öelda välja et ta armastab teda -_- ja kurat, MIKS DOBBY PIDI SUREMA??? Ma reaalselt poetasin pisara. Igastahes pärast kino oli kohvikusse minek, mis ei kukkunud kahjuks välja,
Aastavahetus- mõnus kodusolemine, söök, söök ja veel sööki. Tegime emmega taaskord Creme Caramel'i ja ma taaskord olin õnnes seda süües, sain nautimuse igast ampsust eraldi. Telekast tuli igast häid asju eesotsas siis Tujurikkujaga. Mingiaeg liikusime sõpradega kuusealla ja nautisime ilutulestikku, ausalt öeldes ma ei mäleta seda, sest me üritasime rahvast läbi pugeda. Mis seal ikka, otsisin sõpru ja soovisin head uut! Suutsin ka kuuse all oma telefoni kaotada (nüüdse seisuga on ta mul juba tagastatud:)) edasi oli sõbrapool rahulik õhtu, tegin meestele muffineid, meestele , sest et ma olin ainus naine 7 mehe seas, päris uhke tunne oli. Ja nii ta möödus.
Ma ei oskagi midagi lisada, ehk peagi toimub mu elus midagi huvitavat? Mine tea!
Monday, November 15, 2010
Heihei!
Pole ammu siia midagi kirjutanud, ajapuudus ründab, mässasin moeshow kollektsiooniga, võitlesin unega ja õppisin ka.
Moeshowst siis niipalju, et olin oma kollektsiooniga rahul, seda olid ka mu modellid. Võitsime publiku lemmiku auhinna, nii et jee! ;D
Ma ei oska midagi mõistlikku kirjutada. Igastahes siin on pilte siis, esialgu kaks pilti moeshowst, küll juurde tuleb ja siis üks pilt eilsest.
Moeshowst siis niipalju, et olin oma kollektsiooniga rahul, seda olid ka mu modellid. Võitsime publiku lemmiku auhinna, nii et jee! ;D
Ma ei oska midagi mõistlikku kirjutada. Igastahes siin on pilte siis, esialgu kaks pilti moeshowst, küll juurde tuleb ja siis üks pilt eilsest.
Sunday, October 31, 2010
Enne magamajäämist...
Kirjutan siia sissekande. Mis seekord ei ole lihtsalt tühipaljad paar rida vaid mitmeid ridu täis suurepärast sündmust nimelt EÕELi Üldkoosolekut.
Algas see kõik kella poole kuuese äratusega neljapäeva hommikul. Kuna minul polnud veel kohver pakitud ja ma ilmselgelt seda ka ei viitsinud teha, jäi mu kotisisu samaks, mis mul oli Soomes olles. Lisasin veel käeotsa paar kotikest: jalanõudekott(kaasas oli 4 paari+välisjalanõud), magamiskott, söögikott ja läpakakott. Olin täielik kubujuss aga hakkama ma sain. Rongijaamas ajasin ma kõik Viljandlased ühte kohta kokku, et ma teaksin kas kõik on kohal. Kohale jõudsime päris vara, esimestena võib öelda, mis tähendas seda, et meie saime valida kõikide tubade vahel mis seal olid. Enamus meist valis selleks kolmanda korruse esimese toa, kus asetsesid siis kolm Erk(k)it ja Evert-Jüri ka, keda mina kutsusin ka Erkiks, sest ta meenutab Erkkit :D. Igastahes teisele korrusele minnes kohtusin ma Andresega kellel oli üks kaamera tol hetkel lisaks ja ta andis selle lahkelt minu käte vahele, mis tähendas vaid üht: oli aeg pildistama hakata! Uhkelt ma siis sellega tegelesin kuni ta selle kaamera mu käest ka võttis.Toimusid ka siis töötoad, olin Kristo Petersoni Haridusplatvormi osas. Väga huvitav oli. Enne arutelu tegime nö kujuteldava kella ja iga kellaaeg saime kellegagi kokku. Hea viis inimestega tutvuda :). Arutelu oli pikk aga see eest huvitav! Edasi tegelesime muude asjadega, nt nagu orienteerumismäng, kus mul oli ilmselgelt lahedaim meeskond, iga kell oleksin sama kooslusega uuesti! Ja me panime selle võistluse reaalselt kinni!Õhtul toimus veel karaoke, kus mu ümbert inimesed nautisid mu etteastet, mitte laulu osa, vaid seda kui hingega ma laulsin! Rohkem mu mälu taastada ei suuda, kui seda, et tol ööl ma veel magasin vist natuke.
Kell oli viis läbi hommikul kui mu äratuskell hakkas helisema, ja seda iga kümne minuti tagant, inimesed olid üleval ja vihased, mina ilmselgelt nende seast ärkasin viimasena. Otsisin siis oma telefoni igalt poolt ja lülitasin äratuskella kinni ja magamine läks edasi. Päev oli pikk ja töörikas. Sai arutletud, hääletatud ja vastu võetud otsuseid! Vahepeal toimus ka naeruteraapia mis oli vägagi armas, kuid minumeelest lõpu poole läks veidi tobedaks ära aga see on ainult minu arvamus. Tol hetkel sain ma taas fotoka enda käte vahele, seega tegin paar fotot ka :). Õhtul siis olid teematoad, mina valisin selleks näitlemistoa. Seal me tegime erinevaid stseene ja päris naljakas oli! Mind "tapeti" ära ja siis kasutati võimalust , et mu jalanõusi pätsata, paljud inimesed plaanisid mu toast mu jalanõude pätsamist aga keegi jaole ei jõudnudki. Igastahes, seal toas oli minu meelest väga palju naeru! Teematuba läbi läksin filmi vaatama. Paranormal Activity oli poolepeal, siiski liitusin. Istusin Britti kõrvale ja hakkasin rahuga filmi vaatama. Ehmusin pea iga sammu peale mis filmist tuli , seepeale ehmatas mind ka Evert-Jüri. Lõpuks ei ehmund enam nii kiiresti vaid vaatasin rahuga edasi. Brittiga olime hullult süvenenud kuni tuli Sander Laurson ja ehmatas mind ja Britti , nii et me kargasime toolilt püsti ja kisasime nii et vähe polnud. Ei saa väita, et teised seda tähele ei pannud.Film pandi kahjuks poole pealt kinni ja muss tõmmati põhja, tähendas see ainult seda, et aeg oli käes, kui tuleb panna oma tantsulka oskused proovile. Vallutasin seal erinevate inimestega tantsuplatsi. Disko läbi pandi taas Paranormal Activity tööle. Seejärel Lõpp punkt kolm, mida ma tegelikult olin näinud, kuid siiski jäin oma positsioonile. Ette istus mul Ott-poiss kellele ma siis terve filmi jooksul tegin peamažaasi. Mulle meeldib seda teha, nii et, kui keegi soovi avaldab, siis pole kahtlustki, et teen :). Kolmanda filmina pandi käima Yes-man, seda polnud ma näinud kuid samas ei suutnud ma ühtki filmi reaalselt ka vaadata, uni ähvardas kallale tulla. Seega läksin ergutasin end eesruumis , vaatasin digifotograafia raamatuid mis Andres oli kaasavõtnud. Leidsin niipalju huvitavaid pilte ja uut infot sealt, et tekkis soov endalegi need muretseda. Edasi liikusin kolmanda koridori lõppu, kus oli hoolimata nii hilisest kellaajast palju rahvast. Ahjaa, lisan veel siia vahele, et kõrval hoones, spordihoones, oli LÄN-party, reaalselt, nad olid terve selle aja üleval-arvutites ja see toimus seal pühapäevani välja. Igastahes, koridorilõpus toimus psühholoogi pela, kus pidi arvama ära, mis neil viga oli. Kuigi olin ma seal mängus uustulnuk,ei võtnud mul kaua aega sellest arusaamiseks. Seega läksin vahepeal pesema ja tagasi tulles oli juba uus haigus mõeldud. Sellega läks mul veel vähem aega. Niisiis... kui seegi mäng ühele poolele sai, hakkasime minu mängu mängima ja mängisime seda seni, kuni rahvas ära kaduma hakkas, ning pesema voolas. Paistis, et meile märkamatuna, oli kätte jõudnud hommik!
Viimasel päeval olid koolitused, mina olin siis Avalikus esinemises, kus me kõik esitasime kõnesi. Selline inspiratsiooni ja motivatsiooni laks oli seal, et ma olen vähemalt aastaks ajaks inspireeritud! Noh ja siis oligi enamvähem lõpetamine, kus tänati kõiki ja muidugi, sai meie meeskond ka orienteerumise eest auhinnad! :) Buss mis sõitis Türile oli puupüsti rahvast täis. Türil ootasid Tallinlased oma rongi perroonil, ning viljandlased ja pärnakad ooteruumides. Tegin oma viljandi rühmale väikese giidituuri, juhatades nad türi rongijaama siseruumidesse. Seejärel läksin välja et öelda oma viimased headaegad tallinlastele. Ja Kertu-Lilliga aitasime veel kõlareid rongi tassida, kujutage ette, kaks neiut kontsadega hiigel kõlaritega jooksmas. Käisime veel Erki ja Evertiga veel poes, kus rääkisime poemüüjaga juttu, teda väga huvitas miks nii palju noori tema linnas on, lahkelt ka seletasime, väga armas müüa oli :). Aeg oligi rongile ronida, kus me lõime siis rongiliiklejate või mingi taolise klubi kus me võtsime vastu otsuseid ja parandasime neid. Viljandisse jõudes ootas mind õde rongijaamas. Jooksis mulle vastu, ja siis me jalutasime käest kinni autoni, öelge nüüd, et ei ole nunnu. Mu õde on kolm.
Koju jõudes hüppasin kohe voodisse ja magasin 17 tundi. Jess.
Käisin ka linnas korra, pinksivõistlusel käisin ka korra, kus elasin Mardile, Meelisele ja Kenile kaasa, keegi neist ei võitnud :(. Ahjaa, Mart palus lisada et ta joonestab praegu koonust mida on lõigatud kolm korda. Ehk siis, minule on see täiesti arusaamatu lause.
Aga ÜK'st niipalju, et ma pole kunagi varem nii rahul olnud ühegi üritusega kui just sellega , nii palju uusi tutvusi keda nüüd igatseda ja huvitavaid sündmusi ja kõike , mida poleks oodata osanud. Järgmise korrani! :)
Algas see kõik kella poole kuuese äratusega neljapäeva hommikul. Kuna minul polnud veel kohver pakitud ja ma ilmselgelt seda ka ei viitsinud teha, jäi mu kotisisu samaks, mis mul oli Soomes olles. Lisasin veel käeotsa paar kotikest: jalanõudekott(kaasas oli 4 paari+välisjalanõud), magamiskott, söögikott ja läpakakott. Olin täielik kubujuss aga hakkama ma sain. Rongijaamas ajasin ma kõik Viljandlased ühte kohta kokku, et ma teaksin kas kõik on kohal. Kohale jõudsime päris vara, esimestena võib öelda, mis tähendas seda, et meie saime valida kõikide tubade vahel mis seal olid. Enamus meist valis selleks kolmanda korruse esimese toa, kus asetsesid siis kolm Erk(k)it ja Evert-Jüri ka, keda mina kutsusin ka Erkiks, sest ta meenutab Erkkit :D. Igastahes teisele korrusele minnes kohtusin ma Andresega kellel oli üks kaamera tol hetkel lisaks ja ta andis selle lahkelt minu käte vahele, mis tähendas vaid üht: oli aeg pildistama hakata! Uhkelt ma siis sellega tegelesin kuni ta selle kaamera mu käest ka võttis.Toimusid ka siis töötoad, olin Kristo Petersoni Haridusplatvormi osas. Väga huvitav oli. Enne arutelu tegime nö kujuteldava kella ja iga kellaaeg saime kellegagi kokku. Hea viis inimestega tutvuda :). Arutelu oli pikk aga see eest huvitav! Edasi tegelesime muude asjadega, nt nagu orienteerumismäng, kus mul oli ilmselgelt lahedaim meeskond, iga kell oleksin sama kooslusega uuesti! Ja me panime selle võistluse reaalselt kinni!Õhtul toimus veel karaoke, kus mu ümbert inimesed nautisid mu etteastet, mitte laulu osa, vaid seda kui hingega ma laulsin! Rohkem mu mälu taastada ei suuda, kui seda, et tol ööl ma veel magasin vist natuke.
Kell oli viis läbi hommikul kui mu äratuskell hakkas helisema, ja seda iga kümne minuti tagant, inimesed olid üleval ja vihased, mina ilmselgelt nende seast ärkasin viimasena. Otsisin siis oma telefoni igalt poolt ja lülitasin äratuskella kinni ja magamine läks edasi. Päev oli pikk ja töörikas. Sai arutletud, hääletatud ja vastu võetud otsuseid! Vahepeal toimus ka naeruteraapia mis oli vägagi armas, kuid minumeelest lõpu poole läks veidi tobedaks ära aga see on ainult minu arvamus. Tol hetkel sain ma taas fotoka enda käte vahele, seega tegin paar fotot ka :). Õhtul siis olid teematoad, mina valisin selleks näitlemistoa. Seal me tegime erinevaid stseene ja päris naljakas oli! Mind "tapeti" ära ja siis kasutati võimalust , et mu jalanõusi pätsata, paljud inimesed plaanisid mu toast mu jalanõude pätsamist aga keegi jaole ei jõudnudki. Igastahes, seal toas oli minu meelest väga palju naeru! Teematuba läbi läksin filmi vaatama. Paranormal Activity oli poolepeal, siiski liitusin. Istusin Britti kõrvale ja hakkasin rahuga filmi vaatama. Ehmusin pea iga sammu peale mis filmist tuli , seepeale ehmatas mind ka Evert-Jüri. Lõpuks ei ehmund enam nii kiiresti vaid vaatasin rahuga edasi. Brittiga olime hullult süvenenud kuni tuli Sander Laurson ja ehmatas mind ja Britti , nii et me kargasime toolilt püsti ja kisasime nii et vähe polnud. Ei saa väita, et teised seda tähele ei pannud.Film pandi kahjuks poole pealt kinni ja muss tõmmati põhja, tähendas see ainult seda, et aeg oli käes, kui tuleb panna oma tantsulka oskused proovile. Vallutasin seal erinevate inimestega tantsuplatsi. Disko läbi pandi taas Paranormal Activity tööle. Seejärel Lõpp punkt kolm, mida ma tegelikult olin näinud, kuid siiski jäin oma positsioonile. Ette istus mul Ott-poiss kellele ma siis terve filmi jooksul tegin peamažaasi. Mulle meeldib seda teha, nii et, kui keegi soovi avaldab, siis pole kahtlustki, et teen :). Kolmanda filmina pandi käima Yes-man, seda polnud ma näinud kuid samas ei suutnud ma ühtki filmi reaalselt ka vaadata, uni ähvardas kallale tulla. Seega läksin ergutasin end eesruumis , vaatasin digifotograafia raamatuid mis Andres oli kaasavõtnud. Leidsin niipalju huvitavaid pilte ja uut infot sealt, et tekkis soov endalegi need muretseda. Edasi liikusin kolmanda koridori lõppu, kus oli hoolimata nii hilisest kellaajast palju rahvast. Ahjaa, lisan veel siia vahele, et kõrval hoones, spordihoones, oli LÄN-party, reaalselt, nad olid terve selle aja üleval-arvutites ja see toimus seal pühapäevani välja. Igastahes, koridorilõpus toimus psühholoogi pela, kus pidi arvama ära, mis neil viga oli. Kuigi olin ma seal mängus uustulnuk,ei võtnud mul kaua aega sellest arusaamiseks. Seega läksin vahepeal pesema ja tagasi tulles oli juba uus haigus mõeldud. Sellega läks mul veel vähem aega. Niisiis... kui seegi mäng ühele poolele sai, hakkasime minu mängu mängima ja mängisime seda seni, kuni rahvas ära kaduma hakkas, ning pesema voolas. Paistis, et meile märkamatuna, oli kätte jõudnud hommik!
Viimasel päeval olid koolitused, mina olin siis Avalikus esinemises, kus me kõik esitasime kõnesi. Selline inspiratsiooni ja motivatsiooni laks oli seal, et ma olen vähemalt aastaks ajaks inspireeritud! Noh ja siis oligi enamvähem lõpetamine, kus tänati kõiki ja muidugi, sai meie meeskond ka orienteerumise eest auhinnad! :) Buss mis sõitis Türile oli puupüsti rahvast täis. Türil ootasid Tallinlased oma rongi perroonil, ning viljandlased ja pärnakad ooteruumides. Tegin oma viljandi rühmale väikese giidituuri, juhatades nad türi rongijaama siseruumidesse. Seejärel läksin välja et öelda oma viimased headaegad tallinlastele. Ja Kertu-Lilliga aitasime veel kõlareid rongi tassida, kujutage ette, kaks neiut kontsadega hiigel kõlaritega jooksmas. Käisime veel Erki ja Evertiga veel poes, kus rääkisime poemüüjaga juttu, teda väga huvitas miks nii palju noori tema linnas on, lahkelt ka seletasime, väga armas müüa oli :). Aeg oligi rongile ronida, kus me lõime siis rongiliiklejate või mingi taolise klubi kus me võtsime vastu otsuseid ja parandasime neid. Viljandisse jõudes ootas mind õde rongijaamas. Jooksis mulle vastu, ja siis me jalutasime käest kinni autoni, öelge nüüd, et ei ole nunnu. Mu õde on kolm.
Koju jõudes hüppasin kohe voodisse ja magasin 17 tundi. Jess.
Käisin ka linnas korra, pinksivõistlusel käisin ka korra, kus elasin Mardile, Meelisele ja Kenile kaasa, keegi neist ei võitnud :(. Ahjaa, Mart palus lisada et ta joonestab praegu koonust mida on lõigatud kolm korda. Ehk siis, minule on see täiesti arusaamatu lause.
Aga ÜK'st niipalju, et ma pole kunagi varem nii rahul olnud ühegi üritusega kui just sellega , nii palju uusi tutvusi keda nüüd igatseda ja huvitavaid sündmusi ja kõike , mida poleks oodata osanud. Järgmise korrani! :)
Subscribe to:
Posts (Atom)